Pilguheit Küprosele

Seadusandlus Esindajatekoda Seadusandlikku võimu teostab ühekojaline esindajatekoda.Esindajatekoja liikmed valitakse viieks aastaks. Asutamisel oli esindajatekoda esialgu viiekümneliikmeline, kellest 35 liiget olid kreekaküprose ja 15 liiget türgiküprose kogukonna esindajad. 1985. aastal tõsteti kohtade arv kaheksakümnele – 56 kohta oli mõeldud kreekaküprose ja 24 kohta türgiküprose kogukonna esindajatele. Pärast seda, kui türgiküprose kogukonna esindajad 1964. aastal valitsusest lahkusid, on esindajatekotta kuulunud ainult kreekaküproslased. Maroniitide, armeenia ja ladina religioossed kogukonnad, kes kuuluvad kreekaküprose valijaskonna hulka, valivad samuti igaüks ühe oma kogukonna eestkostja esindejatekotta. Antud eestkostjatel puudub küll hääleõigus ja nad ei kuulu ülemkogusse, aga nad osalevad esindajatekoja nõupidamistel. Nendega arutatakse nende poolt esindatavate rahvusgruppide huve puudutavaid küsimusi. Küprose Vabariigi presidendi kinnitab ametisse esindajatekoda. 1964. aastast saadik, mil asepresidendi ametikoht on olnud täitmata, täidab vabariigi presidendi asetäitja rolli vajadusel esindajatekoja president. Kohtusüsteem Kohus omab eraldiseisvat võimu, mis on sõltumatu riigivõimu ülejäänud kahest harust ja on oma pädevuse, kohtuvõimu ja seadusandluse raames autonoomne. Ülemkohus Riigi kõrgeim kohus on ülemkohus, mis koosneb kolmeteistkümnest kohtunikust, kellest üks on ülemkohtu president. Ülemkohtu pädevusse kuulub mis tahes seaduse põhiseadusele vastavuse, võimukonflikti või vabariigi mis tahes organi või võimuesindaja pädevuse kontrollimine ja uurimine. Lisaks võetakse ülemkohtus arutlusele kõik esindajatekoja poolt sätestatud ja vabariigi presidendi poolt heaks kiidetud seadused ning kontrollitakse nende vastavust põhiseadusele. Ülemkohtul kui riigi kõrgema astme apellatsioonikohtul on õigus võtta arutlusele kõik tsiviil- ja kriminaalasju puudutavad madalama astme kohtuotsused ning langetada lõplik otsus. Valimiskohtuna toimival ülemkohtul on õigus võtta arutlusele valimisseaduse sõnastust ja tõlgendamist puudutavad petitsioonid ning langetada seda puudutav lõplik otsus. Lisaks toimib ülemkohus ka admiraliteedikohtuna , omades nii esimese astme kui ka apellatsioonipädevust. 4