Pilguheit Küprosele

Import/saabuvad kaubavood Import/saabuvad kaubavood on klassifitseeritud vastavalt majanduslikule otstarbele, näit. tarbekaubad, kütused ja määrdeained, vahesisendid, transpordivarustus ja kapitalikaubad. 2015. aastal oli peamiseks importijaks EL, moodustades kogu impordist/saabuvatest kaubavoogudest 72,3%. Euroopa Liidu liikmesriikidest olid peamisteks impordiriikideks Kreeka, Suurbritannia, Itaalia, Saksamaa, Holland ja Hispaania. Eksport/väljuvad kaubavood Peamisteks eksporditavateks artikliteks on farmaatsiatooted, juust (kaasa arvatud Küprose eriartikkel „halloumi“), kartulid, paberi- ja papijäätmed, klaas ja metall, tsement, kuld, tsitruselised, kala, vääristatud vasest katoodid, puu- ja köögiviljamahlad ning telekommunikatsiooniseadmed. 2015. aastal peamiseks ekspordi sihtkohaks Euroopa Liit, moodustades kogu ekspordist 51,6%. Peamised ekspordiriigid olid Kreeka, Iirimaa ja Suurbritannia. Lisaks läks eksporditavatest kaupadest 26,6% Aasia riikidesse ja 8,9% Aafrika riikidesse. Ümberlaadimine Tänu geograafilisele asendile on Küpros kujunenud oluliseks ümberlaadimiskeskuseks. Küprose kaudu liiguvad suured kaubamahud Lähis-Ida ja Kesk- Euroopa turgudele. 2015. aasta reekspordi käive kasvas võrreldes 2014. aastaga 27,4%. Primaarne sektor Primaarne sektor (enamjaolt põllumajandus) tootis 2015. aastal kogulisandväärtusest 2,3%. Põhilisteks saadusteks on kartulid, muud köögiviljad, teraviljahelbed, tsitruselised, viinamarjad ja oliivid. Loomakasvatus hõlmas peamiselt veise-, lamba-, kitse-, sea- ja linnukasvatust. Kalandus hõlmab rannalähedast ja traalipüüki ning merevesiviljelust. Loodusvarad Saare loodusvaradeks on vask, kips, marmor, bentoniit ja mullapigmendid, kuid nende varud ei ole väga suured. Vesi on Küprosel piiratud loodusvara. Probleemi on lahendatud tammide ja veemagestamistehaste rajamisega. 28