Pilguheit Küprosele

Majandus Ehkki poliitiline probleem on endiselt lahendamata, on valitsuse kontrolli all olevatel vaba turumajandusega aladel pärast 1974. aasta krahhi toimunud märkimisväärne majanduskasv. Majanduslik edu on saavutatud muuhulgas tänu järgmistele faktoritele: turule orienteeritud majandussüsteem; järjestikuste valitsuste mõistlik makromajanduslik poliitika; dünaamiline, paindlik ja ettevõtlik kogukond ning kõrgelt haritud tööjõud. Möödunud kahekümne aastaga on Küprose majanduses peamisteks majandusharudeks kujunemas põllumajanduse asemel teenussektor ning kergetööstus. Tänapäeva Küpros on dünaamilise teenuseturu, arenenud füüsilise ja sotsiaalse infrastruktuuriga ning moodsa majandusega soositud turismimaa. 1. jaanuaril, 2008 ühines Küprose Vabariik ühtse eurosüsteemiga ja riigi ametliku valuutana võeti Küprose naela asemel kasutusele euro. Rahvusvaheline majanduskriis avaldas olulist mõju ka Küprose majandusele ja valitsus oli sunnitud taotlema abi Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja IMF-i („Troika“) toetusmehhanismidelt. Laenuleping ja makromajanduslik kohandamisprogramm (Vastastikuse mõistmise memorandum - MoU) kooskõlastati Troikaga 2013. aasta kevadel eesmärgiga taastada majanduslik stabiilsus. Kolm aastat hiljem, 31. märtsil, 2016 väljus Küpros majanduslikust kohandamisprogrammist, olles edukalt rakendanud programmi rahandus-, pangandus- ja struktuurireforme ning andes sellega märku, et riik on majandussurutisest väljumas. Eurorühm, IMF ja Euroopa Liidu ametkonnad on Küprost pingutuse ja pühendumise ning oluliste eesmärkide saavutamise eest tunnustanud. Tähelepanuta ei ole jäänud ka tähelepanuväärne majandustõus, mille kasvumäär oli 2015. aastaks tõusnud 1,7 protsendini, pangandussektori stabiilsus, rahandussüsteemi juhtimine jätkusuutlikule rajale, riigivõla vähendamine, naasmine rahvusvahelistele turgudele ning maksevõime jätkuv paranemine rahvusvaheliste reitinguagentuuride hinnangul. Tunnustatud on ka seda, et valitsus on keskendunud mõistliku makromajandusliku ning rahanduspoliitika pidevale edendamisele ja struktuurireformide elluviimisele. Samuti on valitsuse eesmärgiks säilitada ning edendada veelgi Küprose majanduslikke eeliseid, milleks on arenenud infrastruktuurid ning soodne maksusüsteem ja läbi selle riigi majanduslikku konkurentsivõimet veelgi parandada. Peale kõige eelpool nimetut on märgatud, et Küprose majandusvööndis (EEZ) läbi viidud otsingute tulemusena on avastatud märkimisväärsed maagaasimaardlad, mis mõjutab keskpikas perspektiivis oluliselt riigieelarvet. 24