Pilguheit Küprosele

Sõjaline sissetung ja Türgi okupatsioon 1974. aasta 15. juulil korraldas Kreekas võimul olnud sõjaväeline hunta salakokkuleppel kreekaküproslastest abilistega sõjaväelise riigipöörde, et kukutada Küprose demokraatlikult valitud valitsus. 20. juulil tungisid Türgi väed Küprosele arvatava eesmärgiga taastada põhiseaduslik kord, tuues ettekäändeks riigipöörde ja rikkudes rahvusvahelist lepet, millele ta oli ise alla kirjutanud. Põhiseadusliku korra taastamise asemel võtsid Türgi oma kontrolli alla 36,2% Küprose Vabariigi suveräänsest territooriumist, rikkudes sellega ÜRO põhikirja ja rahvusvahelise õiguse põhimõtteid. Vaatamata ÜRO resolutsioonidele, milles nõutakse võõrvägede väljaviimist Küproselt, on Türgi sõjaline agressioon Küprosel kestnud rohkem kui nelikümmend aastat. Sissetungil ja okupatsioonil olid kohutavad tagajärjed: tuhanded inimesed tapeti ja ligikaudu 180 000 saare põhjaosas elanud kreekaküproslast, üle kolmandiku saare rahvastikust, olid sunnitud oma kodudest lahkuma. Umbes 20 000 kreekaküproslast jäi okupeeritud aladel enklaavidesse ja sunniti tasapisi hirmutamise ja põhilistest inimõigustest ilma jätmise kaudu otsima varjupaika valitsuse kontrolli all olevatelt aladelt. Tänapäeval elab enklaavides umbes 410 kreekaküproslast, kellest enamik on eakad inimesed. Saare eri paigus elavad türgiküproslased sunniti Türgi liidrite poolt ümber asuma okupeeritud aladele, mille eesmärk oli süvendada etnilist segregatsiooni. Ligikaudu 1400 kreekaküprose tsiviilelanikku ja sõdurit jäi invasiooni ajal teadmata kadunuks. Osa neist võeti türklaste poolt vahi alla ja mõnda neist oli enne kadumist nähtud Türgis ja okupeeritud aladel asuvates vanglates. Neist paljude saatus on endiselt teadmata, kuna Türgi keeldub humanitaarküsimuste lahendamisel täielikku koostööd tegemast. Türgi poliitika paigutada türklastest uusasunikke okupeeritud territooriumile, on viinud ulatuslike demograafiliste muutusteni – illegaalsete uusasunike arv ületab türgiküproslaste arvu juba peaaegu kahekordselt. Mõistagi on sellel märkimisväärsed sotsiaalsed ja poliitilised tagajärjed türgiküproslaste endi jaoks, kes on korduvalt uusasunike sissevoolu vastu pahameelt avaldanud. Kõige selle tulemusel on tuhanded türgiküproslased välismaale emigreerunud. Türgi sissetung ja okupatsioon põhjustas saare põhjaosas, mis oli kuni 1974. aastani olnud saare kõige rikkam ja arenenum piirkond, ulatusliku majanduskrahhi. Lisaks vähenes invasiooni ajal saare tootmispotentsiaal 70% ja 30% rahvastikust jäi töötuks. 18