Pilguheit Küprosele

Ajalugu Arheoloogilised leiud tõendavad tsivilisatsiooni olemasolu Küprose aladel juba 12 000 aastat tagasi, 10. saj. eKr (varane neoliitikum või kiviaeg).Kreekapärased jooned hakkasid tekkima alates sellest ajast, kui saare asustasid 13. ja 11. sajandil eKr Mükeene-Ahaia kreeklased. 9. saj. keskpaigas eKr hakkasid saarele saabuma foiniiklased, kes asusid elama peamiselt rannikuäärsesse Kitioni linna. Seejärel oli Küpros järgemööda Assüüria, Egiptuse ja Pärsia ülemvõimu all (8.- 4. saj. eKr). Aastatel 30 eKr kuni 330 pKr kuulus Küpros Rooma riigi koosseisu ja ühes sellega saabus Küprosele ka ristiusk. Sellele vaatamata säilitas Küpros Kreeka identiteedi ja kuna saar kuulus hellenismiperioodil (310-30 eKr) Ptolemaioste dünastiale ning tänu kreekakeelsele Bütsantsi riigile (330 eKr kuni aastani 1191) etniline pärand saarel säilis. Kreeka keel ja kultuur valitses saarel sajandeid ja ei hääbunud ka siis, kui Küprosel valitsesid järjest erinevad võõrvõimud – Inglismaa kuningas Richard I (Lõvisüda) ja templirüütlid (1191- 1192), Prantsuse Lusignani dünastia (1192-1489), veneetslased (1489-1571), osmanitürklased (1571- 1878) ja britid (1878-1960). Aastatel 1955-1959 koondusid kreekaküproslased vabadusvõitlusse Briti ülemvõimu vastu. 1960. aastal saavutati iseseisvus ja Küprosest sai konsotsionaalne vabariik. Kreeka, Türgi ja Suurbritannia garanteerisid Küprose iseseisvuse Zürichi-Londoni kokkulepetega ja Suurbritannia suveräniteedi alla jäi kaks sõjaväebaasi. Sõjalised baasid, üks Akrotiris/Episkopis ja teine Dhekelias, hõlmavad saare territooriumist 2,7%. Poliitiline võim jagunes kreekaküproslaste ja türgiküproslaste vahel vahekorras 7:3. Sellega jäi türgiküprose kogukonnale (rahvusvähemus e 18% rahvastikust) 30% valitsusametitest ja riiklikest ametikohtadest. Lisaks omas türgiküprose kogukond enamikus küsimustes vetoõigust. Kahe kogukonna vahelised suhted on olnud sajandeid rahumeelsed ja sõbralikud, kuid Zürichi- Londoni leppe teatud tingimused ja 1960. aastal vastu võetud põhiseadus (mis oli küproslastele sisuliselt peale surutud) soodustas sisekonflikti teket ning välisriikide sekkumist. Põhiseadus toonitas kreeka- ja türgiküproslaste erinevusi ning kahe kogukonna integreerumise ja lähendamise asemel soodustas pigem nende eraldumist teineteisest. 16