Pilguheit Küprosele

Keeled Ametlikud riigikeeled on kreeka ja türgi keel. Laialt levinud on ka inglise keel. Religioon Valdav osa kreekaküproslastest on kristlased ja kuuluvad Küprose Autokefaalse Kreeka õigeusu kirikusse. Türgiküproslased on sunniidi moslemid, kuid maroniidid kuuluvad Maroniidi katoliku kirikusse, armeenlased on peamiselt Armeenia õigeusu kiriku liikmed ja ladina kogukond kuulub Ladina katoliku kirikusse. Kultuuripärand - Neoliitikumiaegsed rajatised (Choirokoitia). - Klassitsistlikud, hellenistlikud ja Rooma monumendid (Salamina, Pafose muistne odeon, Dionysose maja mosaiigid Pafoses). - Bütsantsi ja ladina kirikud ning kloostrid (Panayia Phorviotissa-Asinou kirik, Ayios Nikolaos tis Stegise kirik, Kykkose klooster). - Lusignani ja Veneetsia kindlused ja lossid (12.–16. sajand), (Bellapais klooster, Nikoosia Veneetsia müür, püha Hilario kindlus). - Mošeed (Hala Sultani mošee, Bayraktari mošee). Erilisi pingutusi tehakse Türgi poolt okupeeritud aladel asuva kultuuripärandi säilitamiseks ja hoidmiseks. Multikultuursus Geograafiliselt paikneb Küpros tsivilisatsioonide ristumispunktis ja on sillaks erinevate kultuuride vahel. Küpros on erinevatel ajajärkudel paljude erinevate võõrvõimude poolt vallutatud olnud, mis on Küprose kultuurile ka oma jälje jätnud. Tänu Küprose geograafilisele ja strateegilisele asendile on riigist kujunenud hea näide ja eeskuju erinevate kultuuride harmoonilisest kooseksisteerimisest. Kõikjal Küprose aladel leidub erinevatele stiilidele, temaatikale ja filosoofiatele viitavaid ajaloo- ning kultuurimälestisi. Euroopa Liidu liikmesriigina annab see Küprosele eelise edendada põhimõtteid, millele Euroopa ideaalid põhinevad, milleks on rahumeelne kooseksiseerimine, koostöö, mitmekesisuse austamine ja heade ideede ühendamine. 14