Pilguheit Küprosele

Asukoht ja pindala Küpros on väike saar pindalaga 9251 km² (3572 ruutmiili), saare läbimõõt idast läände on 240 km (149 miili) ja põhjast lõunasse 100 km (62 miili). Asukoht on strateegiline, paiknedes Vahemere idaosas (33° E, 35° N) Euroopa, Aafrika ja Aasia ristumispunktis ning Euroopat, Lähis-Ida, Venemaad, Kesk-Aasiat ja Kaug-Ida ühendavate vilkate kaubandusteede vahetus läheduses. Topograafia Küprosel asub kaks mäestikku: Pentadaktylose mäestik, mis võtab enda alla peaaegu kogu põhjaranniku ja Troodose mäestik, mis asub saare kesk- ja edelaosas ning mille kõrgeim tipp on Olümpose mägi (1953 m üle merepiiri). Küprose põhjapoolne rannajoon on sügav ja kivine, kuid lõunas laiuvad liivarannad. Kahe rannajoone vahele jääb viljakas Messaoria tasandik. Kliima Küprose kliima on vahemereline – juunist septembrini valitsevad soojad ja kuivad suveilmad ning novembrist märtsini mahedad ja vihmasemad talveilmad, neid eraldavad lühikesed sügis- ja kevadperioodid. Oktoobris, aprillis ja mais muutuvad ja vahelduvad ilmastikuolud väga kiiresti. Päikesepaistelisi päevi on aastaringselt, eriti päikeseline on aprillist septembrini, kui päevavalgust on keskmiselt üle üheteistkümne tunni päevas. Taimestik ja loomastik Seitseteist protsenti saare pindalast on kaetud metsiku loodusega. Looduslikus taimestikus leidub igihaljaid ja lehtpuid, erinevaid põõsaid ja lilli. Taimestik koosneb umbes 1800 algupärasest liigist, alamliigist ja varieteedist. Umbes 140 ehk 7% on Küprose endeemilised liigid. Alpikann (Cyclamen cyprium) on kuulutatud Küprose rahvuslilleks ja lepalehine tamm (Quercus alnifolia) saare rahvuspuuks. Küprose loomastikus leidub umbes 7 liiki maismaaimetajaid, 26 liiki kahepaikseid ja roomajaid, 365 linnuliiki ja suur hulk erinevaid putukaid. Rannavetes elutseb umbes 197 kalaliiki ja erinevaid krabisid, käsni ja okasnahkseid. Suurim maismaaloom, kes tänapäeval veel saarel elutseb, on Küprose muflon – haruldane mägilammas, keda leidub ainult Küprosel. 10 EUROOPA KÜPROS AAFRIKA LÄHIS-IDA