Pilguheit Küprosele

Euroopa Liidu liikmesriik 2004. aasta 1. mail sai Küprosest Euroopa Liidu täisliige. Kui arvesse võtta Küprose kultuuri, tsivilisatsiooni, ajalugu, euroopalikku kuvandit ja demokraatia, vabaduse ning õiguslikele ideaalidele, millele riik on alati truuks jäänud, oli ühinemine Euroopa Liiduga Küprose jaoks loomulik valik. Euroopa Liidu seaduste ja määruste (the acquis communautaire) kehtestamine Türgi sõjalise okupatsiooni all olevatel aladel on peatatud, kuni okupatsiooni ja riigi vägivaldse poolitamise küsimustes lahenduseni jõutakse. Samal ajal püüab Küprose valitsus koostöös Euroopa Liiduga edendada kahe elanikkonna vahelist majanduslikku koostööd ning parandada Küprose Türgi kogukonna elatustaset. Küprosel on Euroopa Liidu liikmelisusest küll palju kasu, aga tal on liikmesriigina ka palju pakkuda. Strateegiliselt asub Küpros Euroopa, Lähis-Ida, Põhja- Aafrika ja Aasia ristumiskohas ja muutub üha tähtsamaks piirkondlikuks ärikeskuseks ning rahvusvaheliseks kommunikatsiooni ja transpordi sõlmpunktiks. Arvestades riigi moodsa infrastruktuuriga, usaldusväärse õigussüsteemiga, maksusoodustustega, vähese kuritegevusega ja haritud tööjõuga, on Küpros nii eurooplaste kui ka teiste rahvusvaheliste ettevõtete jaoks regiooni eelistatuim äritegevusplatvorm. Pärast ühinemist Euroopa Liiduga on Küprosel läbi viidud märkimisväärseid struktuurireforme, mis on riigi majandusmaastikku oluliselt muutnud. Kaubandust ja intressimäärasid on liberaliseeritud ning hinnakontroll ja investeerimispiirangud on kaotatud. Ehitusvaldkonda ja suurtesse infrastruktuuride projektidesse on kaasatud erasektorid ning monopolid on likvideeritud. Poliitiline kontekst, mida on pärast Euroopa Liiduga ühinemist loodud, avaldab positiivset mõju püüdlustele leida terviklik ning rahvast ja majandust taasühendav lahendus saare haldusjaotust puudutavates küsimustes. Küpros oli Euroopa Liidu eesistujariik esimest korda 2012. aasta juulist detsembrini. Selle aja jooksul jõuti kokkuleppele ühtse patendikaitse ja euroala ühtse pankade järelevalvemehhanismi (SSM) loomises, Jaapaniga alustati läbirääkimisi vabakaubanduslepingu sõlmimiseks ning sama lepe sõlmiti Singapuriga. Märkimisväärset edu saavutati ka mitmeaastase finantsraamistiku ja Euroopa ühise varjupaigasüsteemi välja töötamisel. 8